193

1.PEAREEGEL - kaashäälikuühendis kirj. kõik häälikud ühekordselt.
-printseslik-tallinlane-kaslane

Erandid:
2.liitsõna - plekkpurk(-katus),

3.Heliliste häälikute l, m, n, r, v, kõrval
ülipikk, valss, marss,vilanss, simss

4.Kui liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb, kirjutatakse kahe tähega.
keskkond
õhkkond
siinne
modernne

193

kotjas
linlane
katmik
varsi
hüplema
homne
hapnik
linlane

1.metssead
stopptuli
mattklaas

2.varssu

3.õhkkond
modernne

4.kammgi
vähkki
koskki

197

krimlane, bonlane, portugallane, kaslane, tallinlane, nepallane, siinne, kristalne,suveräänne, metalne, täpne, õhkkond, lipkond, kirjanikkond, laudkond, rüütellik

Ilma vigadeta 5

salkkond, kirsse, grillvorste, rullbiskviiti, pannkoogid, sinkki, tippmeloodia, lõppkontsert,lillgi, kristallvaasis, mattklaas, marssis, asfaltteed, viseanssi, Ottki, võrkkiiges, Siinne, keskkond, itaallastele, haapsallane, varssu.

4

74
lambad
kaldad
teklid
mutrid
litrid
kukrid
kliprid
kindad
vardad
vaprad
tikrid
latrid
šifrid

196 kodus.

Kaunid valsihelid tõid saali peomeeleolu. Seda valssi oleksingi tahtnud tantsima jääda. Kirsimahlast morssi teen ma tavaliselt pidustusteks. Kirsse morsiks ei teeks ma mingi hinna eest. Esimesel seansil oli publiku rohkus silmaga märgatav. Viimast seanssi ei külastanud enam keegi. Ta hakkas purssima, kuigi ei mõistnud keelt üldse. Tavaliselt Ivan pursib vaevaliselt. Täna saadi avanssi. Mulle maksti selle eest avansina.

"Kevad" August Sang

"Nagu tuhat märga vihma nagu musta, külma higi" - Võrdlus
jõgi rõhub, pajud lõdisevad, pilvi lõhub - Isikustamine
raskeid, kitsaid - Epiteep
"tuules nagu trumme taotaks" - võrdlus
kui lumme vaataks - võrdlus
raske - epiteep
See on kevad! See on kevad! - Kordus
3 stroofi, igas 4 värssi, riimiskeem : ABAB (ristriim)


"Sügisnukrus" Mart Raud
1.Sügise lõpp.

2.Meeleolu läheb kurvaks.

3.3 stroofi, igasühes 4 värssi, riimiskeem:ABBA (süliriim)

4.kollaseid kui vask - võrdlus
-
"Lennutab ta lahti" - isiklikustamine
karmi tuulega, nukra rahuga - epiteet
-
"Heidab ennast lahti" isiklikustamine
külma tuulde - epiteet
poetab pisara - isiklikustamine

Kokkuvõte:Kõige rohkem oli isiklikutamist ja epiteete. Luuletuses oli ka võrdlus.

178

Biitlid on osa muusikaajaloost, mida ei unustata iial.
Kokakoola on paljude algklassi õpilaste lemmikute seas.
Fänniklubi on Biitlitel üüratu.
Pitsa on pärit Itaaliast.
Rokk on levinud nende hulgas, kes söövad pitsat karriga.
Meigi müük on majanduskriisi ajal vähenenud.

Tsitaadid

Absoluutselt täpne, tähttäheline väljavõte tekstist. Tuleb kindlasti esitada koos viitega autorile või allikale. Pannakse jutumärkidesse.

"Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks" (G. Suits, Noor-Eesti I. Tartu, 1905, lk 15).

G. Suits on öelnud, et "olgem..."

176 - 5 tsitaati õppimise kohta

V. Lenin on öelnud, "Õppida, õppida, õppida".
V. Lenin on öelnud, "Kui sa tead, et sa vähe tead, siis püüa ja saavuta seda, et hakkad teadma rohkem."
V. Lenin "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld". (tegelikult pole Lenin)
G.V.W.Hegel on öelnud, et "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost".


Sõber

M.Montoigne on öelnud, et "sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks".
Sokrates on öelnud, et "Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. "
Sokrates on öelnud, et "Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim."
J. Jerome on öelnud, et "Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim."
Cicero on öelnud, et "Elu ei ole midagi ilma sõpradeta."

Üte

Üte on lausesse kiilutud sõna, fraas või nimi, mis näitab kelle või mille poole pöördutatakse.
Üte eraldatakse lausest koma või komadega.
Üte on alati nimetavas käändes.
Sõbrad, lähme täna poodi!
Lähme täna, sõbrad, poodi.
Lähme täna poodi, sõbrad!
Lähme täna poodi, sõbrad, ja ostame saia.

1.Lapsed, lahkuge klassiruumist!
2.Tundi jäite, poisid, jälle hiljaks.
3.Siis võttis, Riina, käterätiku ja läks duširuumi.
4.Siiri, kas sa ulatasid Tiiale tüki seepi?
5.Linnakodanikud, peaksite ise hoolitsema enda heakorra eest.
6.Linnud, laulsid metsas, kalad, vulpasid järvevees.
7.Päikesekullas särasid, kirikukuplid.
8.Poegadele ja tütardele on, kodumaa, tänulik.
9.Kuu, mida kõike on ta näinud. (?)
10.Vallavanem, jättis inimestele antud lubadust täitmata.

Võõtväljendid ehk tsitaatsõnad

Tsitaatsõna on võõrkeelest võetud sõna või väljend, mis kirjutatakse nagu lähtekeeleski.

Muust eestikeelsest tekstist eristamiseks kirjutatakse tsitaatsõnad kursiivis e kaldkirjas, käsikirjas eristatakse lainelise joonega.

Tänapäeva õpilase sõnavaras on populaarsed järgmised väljendid: anyway, what`s up, oh my god!.

Neid tuleb käänata ülakoma abil (mängib petanque`i).

Miks kasutatakse tsitaatsõnu?
-puudub vajalik väljend/sõna emakeeles;
-stiilivõte;
-eputamine;
-ei teata, et omasõna on olemas.


tax free kaubandus - maksuvaba kaubandus
paparazzo - kõmureporter
lobby - fuajee
e-mail - e-post
yuppie - pintsaklipslane
action - märul
marketing - kaubandus
workshop - töötuba
team - tiim
cover - kate
blender - kannmikser
bandy - jäähoki sarnane mäng
business - äri
fan-club - fänniklubi
PR-manager - avalike suhete juht
trend - moesuund
fax -fax
in - moes
top-ten - top kümme
cum laude - kiitusega (ta lõpetas kooli "punase diplomiga"
secound-hand-pood - kasutatud asjade pood
chips - laastud

Haiku

1. Nimeta haiku kui luuletüübi sünnimaa:Jaapan
2. Sünniaeg:16. sajand
3. Suurim haikumeister:Matsuo Basho (1644-1694)
4. Temaatika:aastaajad
5. Vormitunnused
- silpide arv:5+7+5
- kujundlikkus:süžee puudub.
- sõnavalik:aastaajale osutavad sõnad.
6. Suhe loodusesse:kujutlik, fantaasiarikas
7. Eesti kirjanikest haikude autoreid: Mats Traadi, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummu, Viivi Luige




Sügisene tuul
sõuab abituid kurgi
torm sundimas takka

Lillede keskel
aimab suve ja päikest
mõtlik hobune

Pisike jäälill
ümiseb talve hukust
pisarad silmis

Otsekõne kirjavahemärgid

Koosneb saatelausest ja otsekõnest.
1.Saatelause: "Otsekõne.""
2."Otsekõne,(!?)" saatelause.
3."Otsekõne," saatelause,"otsekõne."

167
1)"Issand jumal!"ei varjanud Joel oma imestust.
2)"Need asjad ikka nii kähku ei käi," oli Joel enda otsusele kindlaks jäänud.
3)"Andrei rääkivat juba päris hästi riigikeelt," oli Joel veendunud.
4)"Meil pole kellegil mingit lootust,"arvas esimene sõnavõtja.
5)"Kui te mind ei usu," alustas Joel,"uskuge siis vähemalt juhatajat."
6)"Kunas te oma vigu tunnistama hakkate?"päris Joel.
7)Klassijuhataja teatas meile:"Koolis käiakse oma lõbuks."
8)"Kas tõesti?"päris Maret minult.
9)"Loll pole see, kes eksib, vaid see, kes oma vigadest ei õpi."olid Joeli targad sõnad lõpetuseks.
10)"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm..."olid esimesed sõnad, mida hommikul kuulsin.

Aleksander Suuman „Mäng Viiki”

Torm vaibus ning lähenesin saarele. Jälgisin luiki, kuidas nad lendasid mu ümber. Luiged olid imeilusad ja lumivalged. Nende välimust pole võimalik kirjeldada. Ma pole kindel, kas need linnud üldse olid seal. Võisin ka seda kõike ette kujutada. Kust võisid nad üldse tulla? Kas Antimaalt, Toonelast või hoopis maalt? Järgisin tuletorni signaale ja maabusin saarel. Jõudis kätte öö. See oli midagi hoopis muud, kui lihtne jahedus. Tõusis ka torm ja maale tuiskas lumi. Puhkasin rahulikult ja nägin unes, kuidas suure nüri noaga randvallilt merikapsa lehti nüsisin.
Algas järjekordne tormiline päev. Tõusin Vesikaare Panga peale ning vaatasin ringi ja jälgisin loodust. Öösel oli sadanud palju lund ning pääsemiseks polnud lootustki.
Neljandal päeval ootasin jääd lõhkuvat tuult või külma. Lõin nõmmel jalutades aega surnuks.
Viiendal päeval püüdsin põgeneda. Mind saatis üks külamees, kel vuhises habe taga nagu fööniks. Teda kutsutavat siin kandis mereröövliks. Algselt läks rännak libedalt, kuid siis leidsin end Näkisilmast. Tuli tagasi minna.
Kuuendal päeval polnud enam kindel, kas olin elus. Saar justkui hoidis mind enda juures kinni.
Lõpuks üheksandal päeval lasi saar mind vabaks. Läks kaua aega, kuni saar mu silmapiirilt kadus. Värisedes roomasin üle pika jää. Mulle meenusid luiged. Nüüd häbenesin enda saavutusi, mille üle olin varem uhke olnud. Olin õnnelik, et minu ränd ei olnud luigelend.