reede, 30. jaanuar 2009

Luule žarid

Sonett
Eisen "Õnnesoov isamaale"
1)stroofiskeem: 4+4+3+3 = itaalia sonett
2)riimiskeem abba abba cdc dda

Lubadused
irdriim abcd efgh ijk lmn
itaalia skeem

L. Tungal "Hortust Musicust" kuulates
4 + 4 + 4 + 2 inglise
abba cddc effe gg

4+4+4+2 inglise
abba cddc effe gg

Sonett

Sonett on väga vana luuležanr, mis loodi Itaalias 13. sajandil. Soneti loojateks võib pidada kahte kirjanikku: Dante Alighieri (1256-1321) ja Francesco Petraca (1304-1374)- Aegade jooksul on välja kujunenud oma tekkekoha järgi kolm soneti erikuju: itaalia, prantsuse ja inglise sonett.
Sonett koosneb 14 värsireast- Ta on tavaliselt riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Värsid omakorda jagunevad salmidesse e stroofidesse. Tuntud on itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3, inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2. siis veel peata sonett skeemiga 4+3+3, poolonett skeemiga 4+3. Tuntakse veel pöördsonetti 3+3+4+4 ja sülisonetti 4+3+3+4. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelneva lõppreaga.
Sisult jaguneb sonett kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes lisatakse kõrvalteema võilüüriline mõtisklus. Klassikalise soneti tunnuseks on veel puhas keel ja korrapärane ülesehitus. Esimese eestikeelse soneti looja on Matthias Jahann Eisen (1857-1934). Tõelise kunstiküpsuse selles žanris saavutas Marie Under (1883-1980), kelle kauneid sonette võib lugeda teostes "Eelõitseng" või "Sinine puri".

neljapäev, 29. jaanuar 2009

110

1.Andres, Mart, Mari suutis töö veatult teha.
2.Koolivaheajal õpilased puhkasid, sõid ja puhkasid.
3.Kas sa lugesid eile mõnda ajalehte, ajakirja, õpikut?
4.Eksukursioonil Ida-Virumaale külastasime Kohtla-Järvet, Narvat, Sillamäed.
5.Treenime kolmapäeviti, teisipäeviti ja reedeti.
6.Kapis ripuvad sinised, mustad, hallid ülikonnad.
7.Harilikult on minu vanemate suvepuhkus juunis, juulis ja augustis.
8.Tallinnas, Tartus, Londonis on mitu kõrgkooli.
9.Pärnus asuvad tuntud sanatooriumid, koolid, poed.
10.Kas need on isa, ema ja minu tööriistad?

Koondlause

Koondlause
a)Lihtlause - üks öeldis + loetelu ehk ühele ja samale küsimusele vastavad lauseliikmed.
alus:Mart, Jüri, Mari ootavad vaheaega.
öeldis:Sportlased jooksevad, hüppavad ja kukuvad (mida teevad?)
sihitis:Ostsin poest leiba, piima, ja värsket liha. (mida?)
määrus: Suvel käisin Venemaal, Lätis, Iisraelis, Türgis, Hiinas ja Georgias.
öeldistäide: Siim on tubli, tark, ja lõbus.
täiend: Mul on sinine, kiire, vinge auto.

kolmapäev, 28. jaanuar 2009

Ristsõnad


Across
2. juhusemäng,õnneasi
3. paju
4. veiderdaja
Down
1. nätakas
2. hütt,hagerik



E P C H C S N R B O Z T D I A
N H D L Ä Y D V I R N E P W K
D A E T O D K H E R G U H H V
O B T L Y W A K L V U O T B J
Q P V S N T G Z A H O W C H H
N K K T A K H K N P A X A Õ P
N J Y Y E K Q Y A A D R F I F
W T L M J K U G G C S A T M S
T N N R F I S B A Q Z M K K L
E I Y L M O U G O G N Õ H G A
O H A R V T H M W H C V L H G
S A G L E M M E R E B Õ H J Y
T H K S B L T P X R Z D R N F
L Z A W M D Y A H B M W S G V
I G G G A H B M P H E Z Z S K

esmaspäev, 26. jaanuar 2009

H-sõnasegastik

H-Sõnasegadik


N Y I R J S P K L G N K S A Z E F D A M
O A O T S T I V X V Y V M G W U G E M R
X X T P Q O M A Q L S A P W I J V U A C
Z I F S C I M L H P T L T G J U C I T K
B C W G A S C H L U A Z T I F H L P U K
Q S C L L K X E R L A D Ä Z Q N E E R K
H Q O E M W U A R I Q R R Q J V H R A S
H Ä D A L U M B N K B H O P R V P A H M
I N F X G E R V O H Q P A D C K C A W P
B Y X S B B N M R H K Z R R S S X H H M
H P F S X P X U W A Y M J I U O C S G Q
Y H O K Q Q I X J W A N C Y F O N F M Õ
C O S M N R C B P E Q O B J S I A O N N
H D I D N A R U I O O E U B H M N G A J
R A N E W H Y M J J N A D X K Z Q M U R
O D R T Õ I B N R D A B G I A H C K E X
A P Y N V A K H G B A T M R K Z C J E O
X R G G K K F U V J L K J V F Z J T C Q
T U J Q L X S R A C U C A X C Y L G O L
Q W I I N W V M R X M R C D R U B U J X




AAR AIS ARU
ARUTAMA HAAR HAIS
HARU HARUTAMA HEA
HOBUKASTAN HOOS HURM
HÄDAL HÕNG OOS
URM ÄDAL ÕNG

Haru - Aru

haru - aru
hoos - oos
harutama - arutama
hurm - urm
harv - arv
hõng - õng
hea - ea
hädal - ädal
hais - ais
haar - aar

esmaspäev, 19. jaanuar 2009

sõnasta iga luuletuse idee. Millest oli juttu?
Iseloomusta luuletuste riime, stroofe ja värsse.

a)riim 1)ristriim (abab)
2)süliriim (abba)
3)paarisriim (aabb)

b) lõppriim
2)algriim

kass kõndis kodus kapi
peal

Sihid

1)Keskkonna kirjeldus
2)Jutustab poisist
3)Ennustus tuleviku kohta

Kollase liblika suvi

1)liblikas
2)kollase liblikka suvi
3)usk
4)liblika ootus

Sügisene I

1)sügise tulek
2)ilmastiku muutus
1)kollane kass
Kollane kass ronis suure puu otsa.
Juku on kollane kass.
Kollane kass Miisu on väga sõbralik. Miisu, kollane kass, tuli mulle tänaval vastu.

2)suured puud
Suured puud on väga vanad.
Pargi kaunistuseks on suured puud.
Jukud, suured puud, tulid mulle tänaval vastu ja näugusid.

3)hea laps
Hea laps tõi kassi puu otsast alla.
Kassi tõi puu otsast alla hea laps.
Juku, hea laps, tuli mulle tänaval vastu ja laulis.

4)pime sügisöö
Pime sügisöö on pimedatele väga ohtlik.
Pimedad on pimedad sügisööd.
Juku, kui pime sügisöö on väga pime.

Paranda sõnajärge.

1. Täna paistab päike eredalt.

2. Juhan pani uued püksid jalga.

3. Õpetaja tuli täna kümme minutit varem.

4. Kuri koer haukus värava taga.

5. Sõin kaks maitsvat kooki ära.

h - õigekirja kordamine.

Haljas hani haakus hapralt hajameelsusest halastamatult herilasest kinni.
Hernes hakkas seepeale hubaselt hõredas hurtsikus hirnumist harrastama.
Hämaras hütis hanguv hernes hõõgus hirnudes hane ja herilast jälgides.

neljapäev, 15. jaanuar 2009

Kirjuta välja lausetuumad ehk öeldise.
kiirustad
ei tulnud
oli
tuli, hakkas
vajusid, oli
panime
jookseb
ei õnnestunud
korraldasid
lesis, silmitses
hakkas, jõudma
kurdistas
vajus


________________Sihitis___Määrus
uuritakse_____ust___õhtul
võõpavad______ust___õhtul
saada_________ust___õhtul
ei uuri_______ust___õhtul
ründame_______ust___õhtul
suitsetatakse_ust___õhtul


Kirjuta lünka võimalikult täpsed täiendid.

1.Hommikune
2.huvitavad
3.tema
4.katkine
5.
6.linnu
7.lummav
8.sinised
9.pikk

anekdoot
debüteerima
proffki eksib
murdsin oksa
hiilis argselt
kuumaveeallikas, ehk geiser
luges bros(*)üüri
prozektorite valgus
ligikaudselt või täpselt
dus(*)i all
lektor eksib
röntkenoloog
saabub peatselt
baleriin tantsis balletti
dramaturgi dragöödia
õppis algkoolis
viidi karantiini
kasutas palsamit
geeniuse bestseller
moodsad siidkleidid
demostrantide defilee
Bros(*)üüri

esmaspäev, 12. jaanuar 2009

Hinneteleht

Hinneteleht

eesti keel - 3
kirjandus - 3
vene keel - 3
saksa keel - 2
füüsika - 2
keemia - 3
bioloogia - 2
muusika - 3
geograafia - 2
ajalugu - 3

Käitumine - mitterahuldav
allkiri
Klassijuhataja Beier
Lapsevanem

Märkused:
Põhjusete puudutud tunnid - 139
Käskkiri kooli vara hävitamise eest.

Lüürika/Proosa erinevused

Lüürika

1.luulevorm
a)riimid
b)salmid
c)värsid
2.mõtted, tunded, meeleolud
3.lühike

Zanrid:ballaad, ood, sonett, hümn
autorid: Aleksander Puskin, Lydia Koidula

Proosa
1.jutustamine
2.sündmusi
3.tegelased
4.pikk ajavahemik
5.mahukas

Zanrid:valm, romaan, jutustus, novell, eepos, anekdoot.
autorid:Dumas, Kiviräh,Stephen King

Harj. 100

1.Tol hetkel ei uskunud meid keegi.
2.Nüüd võin ma juba rahulikult juhtunust mõelda.
3.Alles neljandas mängus saime me oma esimese võidu.
4.Tassisime töökojast kuuri alla isa lõhkikuivanud laua.
5.Õnnelik inimene teeb oma tööd armastusega.
6.Nad vaatavad kogu perega seda teleseriaali.
7.Muidugi ei loodetud nii rikkalikku saaki.
8.Pikaks ajaks tuli nende perre suur mure.
9.Laste veepidu algas pärast sportlase treeningut.
10.Nördinud ilme võõra näos laskis mõndagi oletada.
11.Pole vaja ajast ette rutata.
12.Kas vankri tõmbab kraavist välja hobune?

reede, 9. jaanuar 2009

Lüürika

liigid ja zanrid

Lüürika on tuletatud kreekakeelsest sõnast "lüüra" ja "meelika"
Algselt tähistas see keelpilli saatel esitatud kunstluulet.
Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn.
Luuletusel on kolm peamist vormitunnust: 1)riim 2)värss 3)stroof ehk salm
Luuletusi, milles puudub reeglipärane värss, nimetatakse vabavärsilisteks luuletuseks.
Luule on üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus ja mis väljendab autori mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel.