Aleksander Suuman „Mäng Viiki”

Torm vaibus ning lähenesin saarele. Jälgisin luiki, kuidas nad lendasid mu ümber. Luiged olid imeilusad ja lumivalged. Nende välimust pole võimalik kirjeldada. Ma pole kindel, kas need linnud üldse olid seal. Võisin ka seda kõike ette kujutada. Kust võisid nad üldse tulla? Kas Antimaalt, Toonelast või hoopis maalt? Järgisin tuletorni signaale ja maabusin saarel. Jõudis kätte öö. See oli midagi hoopis muud, kui lihtne jahedus. Tõusis ka torm ja maale tuiskas lumi. Puhkasin rahulikult ja nägin unes, kuidas suure nüri noaga randvallilt merikapsa lehti nüsisin.
Algas järjekordne tormiline päev. Tõusin Vesikaare Panga peale ning vaatasin ringi ja jälgisin loodust. Öösel oli sadanud palju lund ning pääsemiseks polnud lootustki.
Neljandal päeval ootasin jääd lõhkuvat tuult või külma. Lõin nõmmel jalutades aega surnuks.
Viiendal päeval püüdsin põgeneda. Mind saatis üks külamees, kel vuhises habe taga nagu fööniks. Teda kutsutavat siin kandis mereröövliks. Algselt läks rännak libedalt, kuid siis leidsin end Näkisilmast. Tuli tagasi minna.
Kuuendal päeval polnud enam kindel, kas olin elus. Saar justkui hoidis mind enda juures kinni.
Lõpuks üheksandal päeval lasi saar mind vabaks. Läks kaua aega, kuni saar mu silmapiirilt kadus. Värisedes roomasin üle pika jää. Mulle meenusid luiged. Nüüd häbenesin enda saavutusi, mille üle olin varem uhke olnud. Olin õnnelik, et minu ränd ei olnud luigelend.

Poeem

Poeem on lüroeepilika žanr. Poeem on vormilt luuletus ja sisult jutustus. Poeemide kangelased on romantilised ja erakordsed. Tihti valitakse poeemi aine kangelasmuistenditest. Poeemi kangelane teeb läbi nn hingelise arengu. Poeem kui žanr saavutas polulaarsuse romantismi ajal.
Välisautorid olid näiteks George Gordon Byron ("Kohtunägemus"), Aleksandr Puškin ("Kaukaasia vang") ja Mihhail Lermontov ("Deemon").
Eesti autorid olid näiteks Betti Alver ("Lugu valgest varesest"), Kersti Merilaas ("Poeem Pärnu silgust") ja Juhan Smuul ("Tormi poeg", "Järvesuu poiste brigaad", Poemm Stalinile").

Oranž, alliteratsioon, palett, paralleelne, baleriin, ballaad, terrass, annulleerima, karikatuur, ballett, pareerima, millennium, elliptiline, galerii, grammofon, kommenteerima, laulmata, arest, arahhis, sumadan, varrukas, barrikaad, komandant, karussell, komitee, perroon, komandeering, kolleeg, korrektne, tänitama, kommunikatsioon, korrektor

alliteratsioon - sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses
paralleelne - millega> rööp-, rööpne
ballaad - lüroeepiline teos
terrass - lahtine platvorm ehitise juures
annulleerima - tühistama, kehtetuks tunnistama
pareerima - lööki tõrjuma, tagasi lööma
elliptiline - väljajätteline; elliptiline lause - lünklause
arahhis - maapähkel
sumadan - reisikohver
komandant - ülem
komitee - Ametiühingu+, olümpia+, pea+komitee
perroon - raudtee-made, raudteejaama platvorm
komandeering - lähetus. Sõitis komandeeringusse v komandeeringule
kolleeg - ametivend, kutsekaaslane, töökaaslane
korrektor - kirja- ja trükivigade parandaja

Rindlause kirjavahemärgid

1)Osalaused ühendatakse kas...
a)komaga: Ilm on ilus, päike paistab.
b)sidesõnaga: ja, ning, ega, või - Kas homme sajab vihma või paistab päike.
c)Vastandavad sidesõnad nõuavad koma. - Karl mängib korvpalli, aga Juhan jookseb maratoni. (aga, ent, kuid, vaid)
d)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist. - Jaana oli väga väsinud: tal oli olnud koolis spordipäev.
e)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte esile tõstmiseks. - Ta õtles selle välja - kõik olid kurvad.
f)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on omavahel väga nõrgalt seotud. - Ilm oli ilus; buss sõitis mööda tänavat.

Kaks ballaadi

Sarnasused
ainestik - lõppeb surmaga
probleemid - mõlemad armastasid oma ast, aga kaotasid nad.
tegelased - mõlemas ballaadis on laps enda lapsevanemaga.
meeleolu - kurb
Erinevused
ainestik - Metsavaimud>Haige laps hukub teel koju.
Lapsehukkaja> Ema viskab enda sohilapse merre ja hüppab kurbusest ise järele.
probleemid - haigus/sohilaps ; isa ei tahtnud last tappa/ema pidi lapse tapma.
tegelased - isa/ema
meeleolu - Metsavaimud> kurbus lõpus Lapsehukkaja> lõpus kergendus

155

Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? (Koer)
Ohjad jooksevad, tee käib ringi? (vokk)
Täis on teda mets ja maa, siiski pihutäit ei saa? (udu)
Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maale? (äike)
Mujal maal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale (lumesadu).
Pere sööb, laud lauab. (emis põrsastega)
Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all. (Sipelgapesa).
Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? – sibul
Suvel magab, talvel kõnnib, vihma kardab, külma ei karda? – kasukas
Ümber ilma ulatab, ümber pea ei ulata? — Silm
Vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane? — Nimi
Kanda jõuad, lugeda ei jõua? - juuksed

Ballaad

Ballaad on vormilt luuletus, sisult jutustus mida iseloomustab dramaatiline žüsee. Ballaadi kodumaaks peetakse Prantsusmaad.
Ballaade on kirjutatud mitmetel teemadel - ajaloo episoodid, legendid, armastus jne. Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Kasutatakse palju dialooge.
Tuntumad ballaadi meistrid on Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller, Aleksander Puškin.
Eesti kirjanikest on ballaade kirjutanud Jakob Tamm ja Marie Under.

Fr. von Schilleri "Kinnas" tõlge.

Õukonna ette tuleb saatjate seas kuningas Franz. Kuningas viipab rõdult ja puurist tuleb välja lõvi. Kõik on vakka. Lõvi raputab lakka ja heidab laisalt maha. Kuningas viipab taas, avaneb teine värav ja tuleb vihane tiiger. Kui see lõukoera näeb, jääb möirates seisma. Ta läigutab keelt aga muudab meelt, hiilib lõukoera selja taha ja heidab urinal maha lebama. Franz annab jälle märku, ning välja lastakse leopardite paar. Koheselt ründavad nad tiigrit, kuid tool kulub ainult käpahoop nende minema pühkimiseks. Loomade keskel valitseb viha. Välja tuleb kuningatütar Kunigund ja langetab kinda loomade keskele. Ütleb rüütel Delorgesele, et ta olevat talle koguaeg armastust vandunud. „Mine nüüd võta sealt mu kinnas” ütleb Kunigund. Rüütel läheb ilma hirmuta ja võtab kinda. Kõik imestavad. Rüütel viib kinda Kunigundile, kuid saab selle eest vaid vastu nägu. Rüütel ei saa aru, mis valesti ja ei taha enam Kunigundi.