Lihtlause (üks öeldis)
Ta on ilus nagu lill.
Poiss nägi välja kui džentelmen.
Kogu toetus on välja makstud kuni viimase kvartalini.
Meistrimedal säras nagu tõeline kuld.
Ta tiirles meie ümber nagu kass ümber palava pudru.
Siis puhkes äge sõnavaling kui äikesetorm.

Liitlause - kaks või enam öeldist
Ta on ilus, nagu oleks ta lill.
Poiss nägi välja, kui oleks ta mitu päeva maganud.
Töötasime maksimaalse pingega, kuni väsimus hakkas maad võtma.
Kõik lõppes nii, nagu olime arvanud.
Kuulsin, kui müristas.


Kui/nagu ees koma = järgneb öeldis.

Põhjust, miks ta midagi ei kuule ja midagi ei näe, ei tea keegi.
PL, PL
KLI ja KLI,

Ta ostis raamatu, mis rääkis loomadest, ja hakkas seda lugema.
PL, ja PL
mis KLI,

206.

Alles hiljuti, kui vanaisa veel elas, igatsesin väga maale, millega on seotud minu parimad lapsepõlvemälestused.

Õpetaja arvas, et kui me kohe ei tegutse, ei saa seda raamatut varsti enam ühestki poest ega kogust.

Koolivaheajal sõidame Järvamaale, kus sündis meie kirjandusklassik A. H. Tammsaare, et külastada Põhja-Tammsaare talu, mida nüüd tuntakse Vargamäe nime all.

Öösel nägin unes, et olin arheoloog, ja meie naabrid ähvardasid mind maha lasta, kui peaksin nende õues väljakaevamist alustama.

Vastlapäeval korraldame ka lumekujude võistluse, kuhu kutsume 5-6 võistkonda naaberkoolidest, kellega on meil tihedamad sidemed.

Lugesin ajalehest, ja rääkisin sellest ka vanematele,kellele see uudis aga põrmugi ei meeldnud, et meie naabrusse hakatakse ehitama uut hotelli.

1. Esita 10 küsimust Andrus Kivirähki kohta, mida tahaksid tema elust ja loomingust teada ning pane need oma ajaveebi üles. Loe läbi pinginaabri küsimused ning otsi neile vastuseid Internetist. Kirjuta vastused postituse kommentaari. Millised küsimused jäid vastuseta?

1.Kui vana on Andrus Kivirähk?
2.Mitu raamatut on ta avaldanud?
3.Millal kirjutas A. Kivirähk enda esimese raamatu?
4.Millest see jutustas?
5.Mis on Andrus Kivirähki viimane ilmunud teos?
6.Millest see jutustab?
7.Kus A. Kivirähk elab?
8.Kas tal on ka perekond?
9.Millised on olnud tema kõige kuulsamad teosed?
10.Mida meeldib teha A. Kivirähkile vabal ajal?

Mitme kõrvallausega põimlaused

Läksin poodi, et osta saia, mis oli otsa saaud, sest see on hea.
PL,
et KLI
mis KLII,
sest KLIII


Koma, kes oli sohu sattunud, hüppas ühelt mättalt mis ähvardavalt ta jalge all õõtsus teisele, olgugi et see oli niisamuti ebakindel.

PL, PL, PL,
kes KLI, mis KLI, KLI

204

1.Joel tuli juba kooli meistriks, kes alles alustas treeninguid.
2.Kui sisenes kontrolör, astus kamp bussist välja.
3.Küsimuse lahendame alles siis, kui tuleb kokku üldkoosolek.
4.Vanaisale kutsuti arst, kes jõudis kohale veerand tunniga.
5.Sinu soovi, millest kuulsime õhtul, ei saa me täita.
6.Lahti, kus asub esinduslik suusastaadion, tahab korraldada taliolümpiat.
7.Et vabatahtlikke ei leidunud, tuli korrapidajad määrata.
8.Miks ei taha te meile rääkida, kuidas teil eile läks.
9.Siis kuulsime mingit kobinat, nagu oleks keegi eeskotta astunud.
10.Olgugi et tibutas vihma, pidime kartulipõllule minema.


vigade parandus

hoogsat valssi ,taotles revanši, kristallnne sära

Õpilase nimi	Mis meeldis?	Mis eriti ei meeldinud?	Mis pani mõtlema?	Mis tekistas küsimusi?
Robert	Väga hästi ja sisukalt kirjutatud.	Kohati oli üle pingutatud, terve jutt vajus äärmustest äärmustesse.	Juttu oli segatud palju mustendeid, aga sellegipoolest vajus jutt äärmustesse - rohkem, kui vaja. Kuidas ta selle välja mõtles?	Kui kaua seda raamatut kirjutati? Kuidas neid asju välja mõeldi, need ei seostu enamasti igapäevaeluga.
Oliver	Üldiselt hea raamat, kus sai palju nalja.	Võibolla oli liiga palju roppusi, kuid eriti selles raamatus halbu asju ei olnud.	Pani mõtlema, kuidas vanapagan siis tegi neid kratte ja kuidas rehepapp ta nii kiiresti ära tappis.	Küsimusi see raamat väga ei tekitanud.
Madis	Juba esimestel lehekülgedel oli näha, et raamat on huvitav. Põhjuseks oli vast selle eriskummalisus. Jutus oli elu totaalselt erinev, seega oli see ka põnev.	Vahel riivasid silma osalt liiga ropp tekst. Samas, eks see oli ka tegelastele iseloomulik.	Vanapagan tundus kuidagi kahtlane. Rohkem seletust oleks tema kohta võinud olla.	Milline saatus tabas Jaanu pärast andresepäeva? Kas ta tehti kahjutuks, nagu algselt lubati?
Kaspar	Väga huvitav raamat oli. Mulle meeldis see, et see raamat oli tänapäevasem, kui inimesed ei olnud üllad ja lahked vaid olid ülbed, ropud ja salakavalad.	Ei tule midagi halba meelde. See oli hea raamat.	Kuidas saab vanapagan niimoodi ära surra. Natuke hale tundus vanapagana surm.	Kas peale vapagana surma hakkas keegi teine Põrgut valitsema?

Põimlause

mõni osalause pole iseseisev

Tunnid olid juba alanud (iseseisev), Arno jõudis isaga kooli(iseseisev.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis(kõrvallause), olid tunnid juba alanud(pealause).

Tunnid, mis kestsid 20 minutit(kõrvallause), olid juba alanud, kui Arno jõudis isaga kooli.

PL PL
KLI KL

203

1.Tont seda teab, miks ta ära läks.
2.Tüli tõusis sellest, et ta läks ära.
3.Direktor astus kabinetti, kes juhtis kooli.
4.Kahjuks ei leidunud kedagi, kes oleks võtnud asja enda peale.
5.Viimases hädas võttis ta appi vale, mida ei osatud oodata.
6.Olin alles nii lapsik, et ära läksin.
7.Meil veel oma bändi ei olnud, mis oleks tuurile läinud.
8.Suur oli onu üllatus, et ma lahkusin.
9.Saunalaval hakkas tal halb, kes pidi seekord lahkuma.
10.Pärast väsitavat tööpäeva mõnules isa teleri ees, kes oli saanud ametikõrgendust.

193

1.PEAREEGEL - kaashäälikuühendis kirj. kõik häälikud ühekordselt.
-printseslik-tallinlane-kaslane

Erandid:
2.liitsõna - plekkpurk(-katus),

3.Heliliste häälikute l, m, n, r, v, kõrval
ülipikk, valss, marss,vilanss, simss

4.Kui liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb, kirjutatakse kahe tähega.
keskkond
õhkkond
siinne
modernne

193

kotjas
linlane
katmik
varsi
hüplema
homne
hapnik
linlane

1.metssead
stopptuli
mattklaas

2.varssu

3.õhkkond
modernne

4.kammgi
vähkki
koskki

197

krimlane, bonlane, portugallane, kaslane, tallinlane, nepallane, siinne, kristalne,suveräänne, metalne, täpne, õhkkond, lipkond, kirjanikkond, laudkond, rüütellik

Ilma vigadeta 5

salkkond, kirsse, grillvorste, rullbiskviiti, pannkoogid, sinkki, tippmeloodia, lõppkontsert,lillgi, kristallvaasis, mattklaas, marssis, asfaltteed, viseanssi, Ottki, võrkkiiges, Siinne, keskkond, itaallastele, haapsallane, varssu.

4

74
lambad
kaldad
teklid
mutrid
litrid
kukrid
kliprid
kindad
vardad
vaprad
tikrid
latrid
šifrid

196 kodus.

Kaunid valsihelid tõid saali peomeeleolu. Seda valssi oleksingi tahtnud tantsima jääda. Kirsimahlast morssi teen ma tavaliselt pidustusteks. Kirsse morsiks ei teeks ma mingi hinna eest. Esimesel seansil oli publiku rohkus silmaga märgatav. Viimast seanssi ei külastanud enam keegi. Ta hakkas purssima, kuigi ei mõistnud keelt üldse. Tavaliselt Ivan pursib vaevaliselt. Täna saadi avanssi. Mulle maksti selle eest avansina.

"Kevad" August Sang

"Nagu tuhat märga vihma nagu musta, külma higi" - Võrdlus
jõgi rõhub, pajud lõdisevad, pilvi lõhub - Isikustamine
raskeid, kitsaid - Epiteep
"tuules nagu trumme taotaks" - võrdlus
kui lumme vaataks - võrdlus
raske - epiteep
See on kevad! See on kevad! - Kordus
3 stroofi, igas 4 värssi, riimiskeem : ABAB (ristriim)


"Sügisnukrus" Mart Raud
1.Sügise lõpp.

2.Meeleolu läheb kurvaks.

3.3 stroofi, igasühes 4 värssi, riimiskeem:ABBA (süliriim)

4.kollaseid kui vask - võrdlus
-
"Lennutab ta lahti" - isiklikustamine
karmi tuulega, nukra rahuga - epiteet
-
"Heidab ennast lahti" isiklikustamine
külma tuulde - epiteet
poetab pisara - isiklikustamine

Kokkuvõte:Kõige rohkem oli isiklikutamist ja epiteete. Luuletuses oli ka võrdlus.

178

Biitlid on osa muusikaajaloost, mida ei unustata iial.
Kokakoola on paljude algklassi õpilaste lemmikute seas.
Fänniklubi on Biitlitel üüratu.
Pitsa on pärit Itaaliast.
Rokk on levinud nende hulgas, kes söövad pitsat karriga.
Meigi müük on majanduskriisi ajal vähenenud.

Tsitaadid

Absoluutselt täpne, tähttäheline väljavõte tekstist. Tuleb kindlasti esitada koos viitega autorile või allikale. Pannakse jutumärkidesse.

"Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks" (G. Suits, Noor-Eesti I. Tartu, 1905, lk 15).

G. Suits on öelnud, et "olgem..."

176 - 5 tsitaati õppimise kohta

V. Lenin on öelnud, "Õppida, õppida, õppida".
V. Lenin on öelnud, "Kui sa tead, et sa vähe tead, siis püüa ja saavuta seda, et hakkad teadma rohkem."
V. Lenin "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld". (tegelikult pole Lenin)
G.V.W.Hegel on öelnud, et "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost".


Sõber

M.Montoigne on öelnud, et "sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks".
Sokrates on öelnud, et "Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. "
Sokrates on öelnud, et "Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim."
J. Jerome on öelnud, et "Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim."
Cicero on öelnud, et "Elu ei ole midagi ilma sõpradeta."

Üte

Üte on lausesse kiilutud sõna, fraas või nimi, mis näitab kelle või mille poole pöördutatakse.
Üte eraldatakse lausest koma või komadega.
Üte on alati nimetavas käändes.
Sõbrad, lähme täna poodi!
Lähme täna, sõbrad, poodi.
Lähme täna poodi, sõbrad!
Lähme täna poodi, sõbrad, ja ostame saia.

1.Lapsed, lahkuge klassiruumist!
2.Tundi jäite, poisid, jälle hiljaks.
3.Siis võttis, Riina, käterätiku ja läks duširuumi.
4.Siiri, kas sa ulatasid Tiiale tüki seepi?
5.Linnakodanikud, peaksite ise hoolitsema enda heakorra eest.
6.Linnud, laulsid metsas, kalad, vulpasid järvevees.
7.Päikesekullas särasid, kirikukuplid.
8.Poegadele ja tütardele on, kodumaa, tänulik.
9.Kuu, mida kõike on ta näinud. (?)
10.Vallavanem, jättis inimestele antud lubadust täitmata.

Võõtväljendid ehk tsitaatsõnad

Tsitaatsõna on võõrkeelest võetud sõna või väljend, mis kirjutatakse nagu lähtekeeleski.

Muust eestikeelsest tekstist eristamiseks kirjutatakse tsitaatsõnad kursiivis e kaldkirjas, käsikirjas eristatakse lainelise joonega.

Tänapäeva õpilase sõnavaras on populaarsed järgmised väljendid: anyway, what`s up, oh my god!.

Neid tuleb käänata ülakoma abil (mängib petanque`i).

Miks kasutatakse tsitaatsõnu?
-puudub vajalik väljend/sõna emakeeles;
-stiilivõte;
-eputamine;
-ei teata, et omasõna on olemas.


tax free kaubandus - maksuvaba kaubandus
paparazzo - kõmureporter
lobby - fuajee
e-mail - e-post
yuppie - pintsaklipslane
action - märul
marketing - kaubandus
workshop - töötuba
team - tiim
cover - kate
blender - kannmikser
bandy - jäähoki sarnane mäng
business - äri
fan-club - fänniklubi
PR-manager - avalike suhete juht
trend - moesuund
fax -fax
in - moes
top-ten - top kümme
cum laude - kiitusega (ta lõpetas kooli "punase diplomiga"
secound-hand-pood - kasutatud asjade pood
chips - laastud

Haiku

1. Nimeta haiku kui luuletüübi sünnimaa:Jaapan
2. Sünniaeg:16. sajand
3. Suurim haikumeister:Matsuo Basho (1644-1694)
4. Temaatika:aastaajad
5. Vormitunnused
- silpide arv:5+7+5
- kujundlikkus:süžee puudub.
- sõnavalik:aastaajale osutavad sõnad.
6. Suhe loodusesse:kujutlik, fantaasiarikas
7. Eesti kirjanikest haikude autoreid: Mats Traadi, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummu, Viivi Luige




Sügisene tuul
sõuab abituid kurgi
torm sundimas takka

Lillede keskel
aimab suve ja päikest
mõtlik hobune

Pisike jäälill
ümiseb talve hukust
pisarad silmis

Otsekõne kirjavahemärgid

Koosneb saatelausest ja otsekõnest.
1.Saatelause: "Otsekõne.""
2."Otsekõne,(!?)" saatelause.
3."Otsekõne," saatelause,"otsekõne."

167
1)"Issand jumal!"ei varjanud Joel oma imestust.
2)"Need asjad ikka nii kähku ei käi," oli Joel enda otsusele kindlaks jäänud.
3)"Andrei rääkivat juba päris hästi riigikeelt," oli Joel veendunud.
4)"Meil pole kellegil mingit lootust,"arvas esimene sõnavõtja.
5)"Kui te mind ei usu," alustas Joel,"uskuge siis vähemalt juhatajat."
6)"Kunas te oma vigu tunnistama hakkate?"päris Joel.
7)Klassijuhataja teatas meile:"Koolis käiakse oma lõbuks."
8)"Kas tõesti?"päris Maret minult.
9)"Loll pole see, kes eksib, vaid see, kes oma vigadest ei õpi."olid Joeli targad sõnad lõpetuseks.
10)"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm..."olid esimesed sõnad, mida hommikul kuulsin.

Aleksander Suuman „Mäng Viiki”

Torm vaibus ning lähenesin saarele. Jälgisin luiki, kuidas nad lendasid mu ümber. Luiged olid imeilusad ja lumivalged. Nende välimust pole võimalik kirjeldada. Ma pole kindel, kas need linnud üldse olid seal. Võisin ka seda kõike ette kujutada. Kust võisid nad üldse tulla? Kas Antimaalt, Toonelast või hoopis maalt? Järgisin tuletorni signaale ja maabusin saarel. Jõudis kätte öö. See oli midagi hoopis muud, kui lihtne jahedus. Tõusis ka torm ja maale tuiskas lumi. Puhkasin rahulikult ja nägin unes, kuidas suure nüri noaga randvallilt merikapsa lehti nüsisin.
Algas järjekordne tormiline päev. Tõusin Vesikaare Panga peale ning vaatasin ringi ja jälgisin loodust. Öösel oli sadanud palju lund ning pääsemiseks polnud lootustki.
Neljandal päeval ootasin jääd lõhkuvat tuult või külma. Lõin nõmmel jalutades aega surnuks.
Viiendal päeval püüdsin põgeneda. Mind saatis üks külamees, kel vuhises habe taga nagu fööniks. Teda kutsutavat siin kandis mereröövliks. Algselt läks rännak libedalt, kuid siis leidsin end Näkisilmast. Tuli tagasi minna.
Kuuendal päeval polnud enam kindel, kas olin elus. Saar justkui hoidis mind enda juures kinni.
Lõpuks üheksandal päeval lasi saar mind vabaks. Läks kaua aega, kuni saar mu silmapiirilt kadus. Värisedes roomasin üle pika jää. Mulle meenusid luiged. Nüüd häbenesin enda saavutusi, mille üle olin varem uhke olnud. Olin õnnelik, et minu ränd ei olnud luigelend.

Poeem

Poeem on lüroeepilika žanr. Poeem on vormilt luuletus ja sisult jutustus. Poeemide kangelased on romantilised ja erakordsed. Tihti valitakse poeemi aine kangelasmuistenditest. Poeemi kangelane teeb läbi nn hingelise arengu. Poeem kui žanr saavutas polulaarsuse romantismi ajal.
Välisautorid olid näiteks George Gordon Byron ("Kohtunägemus"), Aleksandr Puškin ("Kaukaasia vang") ja Mihhail Lermontov ("Deemon").
Eesti autorid olid näiteks Betti Alver ("Lugu valgest varesest"), Kersti Merilaas ("Poeem Pärnu silgust") ja Juhan Smuul ("Tormi poeg", "Järvesuu poiste brigaad", Poemm Stalinile").

Oranž, alliteratsioon, palett, paralleelne, baleriin, ballaad, terrass, annulleerima, karikatuur, ballett, pareerima, millennium, elliptiline, galerii, grammofon, kommenteerima, laulmata, arest, arahhis, sumadan, varrukas, barrikaad, komandant, karussell, komitee, perroon, komandeering, kolleeg, korrektne, tänitama, kommunikatsioon, korrektor

alliteratsioon - sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses
paralleelne - millega> rööp-, rööpne
ballaad - lüroeepiline teos
terrass - lahtine platvorm ehitise juures
annulleerima - tühistama, kehtetuks tunnistama
pareerima - lööki tõrjuma, tagasi lööma
elliptiline - väljajätteline; elliptiline lause - lünklause
arahhis - maapähkel
sumadan - reisikohver
komandant - ülem
komitee - Ametiühingu+, olümpia+, pea+komitee
perroon - raudtee-made, raudteejaama platvorm
komandeering - lähetus. Sõitis komandeeringusse v komandeeringule
kolleeg - ametivend, kutsekaaslane, töökaaslane
korrektor - kirja- ja trükivigade parandaja

Rindlause kirjavahemärgid

1)Osalaused ühendatakse kas...
a)komaga: Ilm on ilus, päike paistab.
b)sidesõnaga: ja, ning, ega, või - Kas homme sajab vihma või paistab päike.
c)Vastandavad sidesõnad nõuavad koma. - Karl mängib korvpalli, aga Juhan jookseb maratoni. (aga, ent, kuid, vaid)
d)Koolon pannakse osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist. - Jaana oli väga väsinud: tal oli olnud koolis spordipäev.
e)Mõttekriipsu kasutatakse järgneva osalause mõtte esile tõstmiseks. - Ta õtles selle välja - kõik olid kurvad.
f)Semikooloniga eraldatakse osalaused, kui nad on omavahel väga nõrgalt seotud. - Ilm oli ilus; buss sõitis mööda tänavat.

Kaks ballaadi

Sarnasused
ainestik - lõppeb surmaga
probleemid - mõlemad armastasid oma ast, aga kaotasid nad.
tegelased - mõlemas ballaadis on laps enda lapsevanemaga.
meeleolu - kurb
Erinevused
ainestik - Metsavaimud>Haige laps hukub teel koju.
Lapsehukkaja> Ema viskab enda sohilapse merre ja hüppab kurbusest ise järele.
probleemid - haigus/sohilaps ; isa ei tahtnud last tappa/ema pidi lapse tapma.
tegelased - isa/ema
meeleolu - Metsavaimud> kurbus lõpus Lapsehukkaja> lõpus kergendus

155

Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? (Koer)
Ohjad jooksevad, tee käib ringi? (vokk)
Täis on teda mets ja maa, siiski pihutäit ei saa? (udu)
Hobune hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maale? (äike)
Mujal maal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale (lumesadu).
Pere sööb, laud lauab. (emis põrsastega)
Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all. (Sipelgapesa).
Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? – sibul
Suvel magab, talvel kõnnib, vihma kardab, külma ei karda? – kasukas
Ümber ilma ulatab, ümber pea ei ulata? — Silm
Vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane? — Nimi
Kanda jõuad, lugeda ei jõua? - juuksed

Ballaad

Ballaad on vormilt luuletus, sisult jutustus mida iseloomustab dramaatiline žüsee. Ballaadi kodumaaks peetakse Prantsusmaad.
Ballaade on kirjutatud mitmetel teemadel - ajaloo episoodid, legendid, armastus jne. Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Kasutatakse palju dialooge.
Tuntumad ballaadi meistrid on Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller, Aleksander Puškin.
Eesti kirjanikest on ballaade kirjutanud Jakob Tamm ja Marie Under.

Fr. von Schilleri "Kinnas" tõlge.

Õukonna ette tuleb saatjate seas kuningas Franz. Kuningas viipab rõdult ja puurist tuleb välja lõvi. Kõik on vakka. Lõvi raputab lakka ja heidab laisalt maha. Kuningas viipab taas, avaneb teine värav ja tuleb vihane tiiger. Kui see lõukoera näeb, jääb möirates seisma. Ta läigutab keelt aga muudab meelt, hiilib lõukoera selja taha ja heidab urinal maha lebama. Franz annab jälle märku, ning välja lastakse leopardite paar. Koheselt ründavad nad tiigrit, kuid tool kulub ainult käpahoop nende minema pühkimiseks. Loomade keskel valitseb viha. Välja tuleb kuningatütar Kunigund ja langetab kinda loomade keskele. Ütleb rüütel Delorgesele, et ta olevat talle koguaeg armastust vandunud. „Mine nüüd võta sealt mu kinnas” ütleb Kunigund. Rüütel läheb ilma hirmuta ja võtab kinda. Kõik imestavad. Rüütel viib kinda Kunigundile, kuid saab selle eest vaid vastu nägu. Rüütel ei saa aru, mis valesti ja ei taha enam Kunigundi.